Meie fond

Mis on psühhosotsiaalne kriisiabi?

SA Ukraina Sõjapõgenike Psühhosotsiaalse Kriisiabi Fond loodi selleks, et pakkuda abi Ukraina sõja tõttu kannatavatele inimetsele. Psühhosotsiaalne kriisiabi on inimlik, toetav ja praktiline abi kaasinimestele kriisiolukorras või pärast seda. Abi hõlmab paljusid toetavaid tegevusi, mis parandavad inimeste heaolu- ja turvatunnet, ratsionaalset otsustamist ning käitumist.

Sõja ajal võivad inimesed kokku puutuda paljude erinevate traumeerivate sündmustega. See suurendab:

  1. Vaimse tervise probleemide – nagu posttraumaatiline stressihäire (PTSD), ärevus ja depressioon – sagenemist.
    • Siinjuures võib inimene kaotada keskendumisvõime, efektiivsuse ja motivatsiooni tööd teha. Lisaks võib kaduda ka oskuse tunda elust rõõmu ja enda eest hoolitseda.
  2. Halvemate eluvalikute tekke tõenäosust (lastel täiskasvanuks saades). Lapsena lahendamata jäänud trauma võib täiskasvanueas uuesti esile kerkida ning väga negatiivselt mõjutada tema toimetulekuvõimet, ehk elada tavapärast, tervislikku ja rahulikku elu.

Psühhosotsiaalne kriisiabi võimaldab ennetada kahjulikke tagajärgi sotsiaalsetele suhetele, tervisele ning igapäevasele toimetulekule. Kättesaadav ja õigel ajal osutatud psühhosotsiaalne toetus ennetab ning leevendab posttraumaatilist stressihäiret ja sellega seotud vaevusi.

Eriolukorra ajal aitab psühhosotsiaalne kriisiabi kaasa elanikkonna hakkamasaamisele ja kohanemisele ning eesliinil tegutsejate töövõime säilimisele ja läbipõlemise vältimisele.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et psühhosotsiaalne kriisiabi tegevussfääri jääb:

  1. Konfliktide ennetamine
  2. Sotsiaalse ja eluterve suhtluse säilitamine
  3. Igapäevaste elutoimingute hõlbustamine
  4. Riske ennetavad psühhosotsiaalsed meetodid ja praktikad

Kuidas rakendame kriisiabi ukraina sõjapõgenike heaks?

Ukrainlaste teekond Eestisse jõudmisel on olnud nii mõnelgi juhul keeruline ja traumeeriv. Samas seisus võivad olla ka siintöötavad ja -elavad ukrainlased – nemad võisid sõja tõttu kaotada Ukrainas oma maise vara, kodu ja veel halvemal juhulgi lähedase. Sellepärast on meie eesmärk anda:

  1. Aega ja rahu uue olukorra ja siinse eluga kohanemiseks
  2. Usalduslikku keskkonda enda tunnete/mõtete väljendamiseks
  3. Praktilist ja vaimset tuge oma sotsiaalse elu korraldamisel
    • Sotsiaalse ehk igapäevase elu korraldamine, on primaarse tähtsusega. On kindel, et nende elu Eestis peab jätkuma võimalikult tavapärasel ja traumavabal viisil. Kuni neil tekib soov koju naasta. Esmajoones jagame näiteks informatsiooni, kuidas lapsed saaksid lasteaedadesse ja koolidesse registreeritud ja mis võimalused on neil saada endale meelepärast erialast tööd.

Kuidas meie oleme valmis andma kriisiabi ukraina sõjapõgenike heaks?

  1. Koordineerimine vabatahtlike nõustajate tööle asumist ja töötegevust. Sealhulgas koolitame tugisikuid ja nõustajaid pakkuma hetkeolukorrast lähtuvalt parimat nõu sõjapõgenikele
  2. Anonüümse tagasiside toel saavad tugiisikud ja nõustajad kaardistada sõjapõgenike põhimureallikad. Vastavalt mureallikatele koolitame ka tulevasi tugiisikuid ja nõustajaid andma parimat tuge
  3. Tugiisikud ning nõustajad seisavad hea selle eest, et ukraina sõjapõgenikele oleks tagatud usalduslik ja toetav keskkond emotsioonide väljendamiseks, mõtete läbi töötamiseks ja abi küsimiseks.
  4. Tugiisikud ja nõustajad aitavad sõjapõgenikel alustada iseseisvat elu ja luua stabiilne elurütm  – et nad saaks hõlpsasti hakkama igapäevaste toimingutega (poeskäik, lasteaiast lapse toomine, uues töökohas klientidega suhtlus, transpordi valimine, pangas käimine jpm)
  1. Sarnast tugisüsteemi vajavad ka paljud teised ukrainlasi värvanud ettevõtted ning nendes töötavad/tööleasuvad sõjapõgenikud, seega oleme oma fondi loomisel lähtunud kõigi ukrainlaste toetamisest, kes on negatiivselt mõjutatud sõjast

Märksõnad: Põgenike ja eesliinitöötajate jõustamine, heitumise vältimine, aktiivse hoiaku säilitamine oma elu suhtes, adekvaatse maailmapildi hoidmine,  aktiivse ja positiivne hoiak edaspidise elu  suhtes, kriisi ning elumuutuse teadvustamine, emotsionaalsete tormidega toimetulekuoskused, stressi maandamise oskused.

Mis on kriisiabi tulemus?

Sõjapõgenik tuleb toime kriisiga, adapteerub nn vahe-etapiga Eestis kuni Ukraina olukorra normaliseerumiseni ning pöördub tagasi kodumaale.

Kuidas annetada

Mis otstarbel kasutatakse fondi annetatud raha?

Sihtasutus Ukraina Sõjapõgenike Psühhosotsiaalse Kriisiabi Fondi toetajate abil kaetakse vabatahtlike nõustajate koolitus-, supervisiooni ja transpordikulud ning võimaluste piires ka päevarahad.

Võimalused annetuste tegemiseks

Andke meile märku enda soovist annetada ja võtame rõõmuga peatselt teiega ühendust

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.

Meist

Oleme üles ehitamas kriisinõustajate ja tugiisikute süsteemi meie ettevõtte töötajatele ja pereliikmetele tehes igal võimalusel koostööd avaliku sektori asutustega ja järgides rangelt, et meetodid on teaduspõhised ja nõustajatel vastav ettevalmistus

Ukraina sõja puhkedes orienteerusime terve ettevõttega aitama oma töötajaid:

  1. Organiseerisime töötajate peredele Eestist bussid Ukraina piiri äärde, et pered kiiresti ohukoldest evakueerida.
  2. Eestisse jõudes oli uus eesmärk – leida peredele ajutine elamine kuniks leiame pikema-ajalised elamispinnad
  3. Organiseerida pikemaajalisem elamispind peredele
  4. Soovi korral pakkuda tööealistele töökohti, sh ettevõtetesse, kus nende elukaaslane juba töötab
  5. Kindlustada ja pakkuda igale sõjast põgenenud naisele, lapsele ja teismelisele psühhosotsiaalset kriisiabi
  6. Kindlustada ja pakkuda igale sõjast mõjutatud ukrainlasest töötajale psühhosotsiaalset kriisiabi
    • Siinhulgas laieneb psühhosotsiaalse kriisiabi pakkumine mitte üksnes Hansavesti töötajatele, vaid ka tema töökohas töötavatele ukrainlastele.

Oma töötajate toetamine

Kuidas märgata traumeeritud töötaja sümptomeid

Nõuanded, mida teha juhul kui urkainlasest töötajal on olnud negatiivne kokkupuude (kas isiklikult või lähedaste kaudu) Ukraina sõjaga

  1. Märka kõiki oma töötajaid ja vestle vähemalt korra nädalas kõigiga. Inimesi on küll erinevaid, aga põhilised trauma ja ärevuse sümptomid, mida töökohas märgata on sellised:
    • Närvilised liigutused või vastupidiselt just ebaharilikult aeglased liigutused
    • Ebaharilikult kõrge ja pidev hajameelsus
    • Pidev hingeldamine, sh ärevushood
    • Eksinud, klaasistunud või “tuhm” pilk
    • Võimetus keskenduda ülesannetele
    • Kiire, pikk ja närviline rääkimismaneer või äärmiselt lakooniline ja tundetu rääkimismaneer
    • Sundus olla vastu igasugusele pakutavale soovitustele/nõuannetele või emotsioonirohkelt vastu vaielda
  1. Alusta lihtsalt, küsi avatult mõnda sellist küsimust nagu “Kuidas läheb?”, “Kuidas enesetunne on?”, “Sa tead, et võid vabalt mulle rääkida pobleemidest, eks?”, “Kas oled viimasel ajal tundnud end rohkem häiritud millestki?”
  2. Kuula – ja ära kohe rutta nõu andma
    • Lase inimesel jutt lõpuni rääkida. Ning küsi “kas tahad veel midagi lisada?”. Nii julgustad inimest oma mõtteid jagama ausal viisil. NB! Tihti võib jõuda inimene ka ise lahenduseni oma jutu lõpus, talle võib piisata ainult sinu kuulamisest.
  3. Hoidu kritiseerimast stiilis “Sa oleks pidanud tegema/mõtlema … , siis poleks praegu nii”
    • Tagantjärele tarkus võib mõjuda heidutavalt ja paneb töötaja veel rohkem lukku
  4. Valideeri töötaja tundeid ja mõtteid – luba inimesel oma tundeid ja mõtteid väljendada. Anna mõista, et neil on õigus tunda end nii nagu nad end sel hetkel tunnevad (pettunud, hirmul, pahameeles). Kui inimene on saanud välja elada ja rääkida oma muredest, siis järgmine lihtne samm oleks nii:
    • Tee väikest ajurünnakut temaga küsides mis aitaks seda negatiivset tunnet vähendada / probleemi otseselt lahendada
    • Proovi hoiduda nende murede ja emotsioonide pisendamisest
    • Valideerides tundeid näeb töötaja, et võib sinuga avatud olla. See loob soodsa pinnase lahenduste leidmiseks.
  5. Tüli käigus jää rahulikuks – mõtle, mis võib olla pahameele tagataust ja lähtu sellest. Hoidu ise minemast emotsionaalseks.
  6. Tee lühike ajurünnak leidmaks lahendus või aita tal jõuda tarkade järeldusteni. Päeva lõpus tahab iga töötaja oma probleemist lahti saada ja lahenduste otsimisel võid just sina aidata teha head ajurünnakut.
  7. Kui soovid kiirkorras usalduslikku teavet, võid helistada perearstide nõuande liinile 1220.

Alati võib ka netist uurida usaldusväärsetest allikatest, artikleid mis on kirjutatud stiilis “kuidas oma töötajaid aidata neile raskel ajal?”

Kontakt

Agnes Sirg  | Ukraina Sõjapõgenike Psühhosotsiaalse Kriisiabi Fondi juht
E-post: info@usf.ee
Telefon: +372 554 5412
LinkedIn